Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Saare pindala on 6,44 km². Prangli lähedal asuvad AksiTiirlooSeinakari (Liivakari) ja Keri. Erinevatel aegadel on saart nimetatud Wrangelsholmiks, Wrangöks, Rangeluse saareks.

Käänulise rannajoonega saare madal ja kivine lääneosa vaheldub idas rannavallide ja liivaluidetega. Taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Saare idaosas on valdav männimets, mis pakub head kaitset tuule eest. Luitekõrgendikud on kuni 9 meetrit merepinnast. Kõrgeim koht Kullamägi ulatub 10 meetrit üle merepinna; kusjuures sinna olevat maetud mereröövlite kulda.

Saar oli kunagi asustatud rannarootslastega. Hiljem asusid sinna Eesti ja Soome päritolu kalurid ja hülgekütid. Praegu elab saare kolmes külas (KelnaseIdaotsaLääneotsa) ligi 100 elanikku. Saarel on rohkelt erinevaid tüüpi majutus asutusi, ning kõik eluks vajalik, nagu Prangli Põhikool, kauplus, arstipunkt, postiasutus, Prangli rahvamaja ja restoran.

 

Mida saarel vaadata ja teha:

Eestirand – 1941. aastal pommitasid Saksa hävituslennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude armeesse mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten juhtis vigastatud auriku Prangli lähedale madalikule ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest. Saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust mälestusristiga.

Gaasiauk– 1924. aastal viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati gaasileiukoht. Gaasipuurauke rajati juurde 1946–1960, kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei ole majanduslikult tulus. Tänaseks on saanud gaasiaugust üks saare külastajatele huvi pakkuv koht. Tore on ju keset metsa gaasiaugu peal grillida.

Prangli Laurentsiuse kirik – Lääneotsa külas asub 1848. aastal ehitatud imeilus puukirik. Kirik renoveeriti põhjalikul 1860. aastal, mille käigus paigaldati sinna ka orel.

Pranglisaarte Muuseum – Lääneotsa külas asuv muuseum, mis tutvustab Prangli saartega (Väike– ja Suur-Prangli) seotud kultuuripärandit.

Jalutada looduses – Saarel on rohkesti väikesid metsa radu, mida mööda liigeldes saab külastada saarel paiknevaid rändrahne ja kivikülve, rändrahnudest on tuntumad ja suuremad Punane kivi (ümbermõõt on 31,1 meetrit, pikkus 11,1 m, laius 8,8 m ning kõrgus 3,3 m.) ning Kotkakivi (ümbermõõt on 19 m ja kõrgus 3,5 m.)

Minna ujuma – Külastada Prangi Lõuna-osas paiknevat pehme liivaga randa Mölgi sadama läheduses. Mölgi rand on kusjuures ainuke liivarand Pranglil.

Maasaun – Ülesaare kämpingu kompleksist leiate üli-mõnusa sauna, mis on otse mere kaldasse merekividest ehitatud koobassaun. See tagab sellest, et leil ei ole saunas kunagi liiga terav vaid on alati pehme ja parajalt niiske. Maasaun asub otse merekaldal ja sauna aknast avaneb vaade otse merele, ühtlasi on ka peale kuuma leili üli mõnus minna jahutama end merre.

Seltsielu – Prangli saare kirev seltsielu annab suvisel perioodil hästi tunda kui kultuurilist elamust pakuvad suveteater Sadamakuuris, harivaid ekskursioone Prangli Reisid ja kulinaarseid elamusi Prangli Saare-resto. Tihti esinevad Pranglil ka tuntud esinejad Prangli laululaval, Prangli Rahvamajas ja Sadamakuuris, millega kaasneb alati korralik tants ja trall. Ülevoolavalt sõbralikud kohalikud Prangli elanikud muudavad iga ürituse mälestusväärseks

Puhkus – mitmed on öelnud, et Prangli saar omab kummalist võlu, mida keegi ei oska täpselt kirja panna, vaid seda tuleks ise kogeda. Nimelt Pranglile randudes valdab enamust inimesi kirjeldamatu rahu tunne. See on paik, kus jäävad kõik argimured seljataha ning on aeg nautida looduslikku ilu ja keskenduda vaid iseendale. Mitmed majutusasutused nagu Ülesaare Kämping, Praaga talu, Mardi talu jt pakuvad Teile mugavat ja rahulikku majutusteenust Teie puhkuseks Prangli Saarel.